Ameerika Kokkerspanjel
     Eestis

Ava   Standard   Iseloom    Tervis   Grooming   Lingid     

STANDARD AMEERIKA KOKKERSPANJELI

Ameerika kokkerspanjeli ajalugu...»»»

Ameerika kokkerspanjeli värvid ...»»»

STANDARD FCI : 17.05.1993 a.
PÄRITOLU:
Ameerika Ühendriigid.
KASUTAMINE:
linde lenduajavad ja seltsikoerad
F.C.I. klassifikatsioon:
Rühm 8 Retriiverid, linde lenduajavad koerad, veelinnukoerad. 2.alarühm linde lenduajavad koerad



ÜLDMULJE:

Ameerika kokkerspaniel on linnukoerte rühma väikseim esindaja. Tal on tugev, kompaktne keha ning selgepiiriline ja kaunis pea, mis on koera kehaga ideaalses kooskõlas. Turi on sirgete esijalgade kohal küllalt kõrge. Selg on sirge, kergelt langev tugevate lihaseliste ja piisavalt kaardunud tagajalgade suunas. Ameerika kokkerspanjel on koer, kes on väga vastupidav ja võib arendada märkimisväärset kiirust liikudes. Eelkõige peab olema vaba ja rõõmus, tasakaalukas ning innukas tegutsema; temperamendilt stabiilne, kalduvuseta argusele.
Üldmuljelt taskaalus koer on soovitavam kui üksikute eriti heade tunnustega, kuid selgete silmatorkavate vigadega koer.

PEA:
Et saavutada proportsionaalset pead, mis on tasakaalus kogu ülejäänud kehaga, tuleb jälgida järgnevat:

ILME:
Tark, erk, pehme ja lummav.

KOLJU:
Ümar, kuid mitte liialdatult, mitte lamedusele kalduv.
Kulmukaared on selgelt väljendunud. Luustiku struktuur allpool silmi on peenelt vormitud, põsed ei tohi esile tõusta.

STOPP:
Järsk


KOON:
Lai ja sügav, kandiliste võrdsete lõugadega. Proprostionaalne pea peab stopist kuni ninaotsani moodustama poole kolju pikkusest.

MOKAD:
Ülemine mokk on täidlane ning küllaldase sügavusega, et katta alumisi mokki.

LÕUAD/HAMBAD/HAMBUMUS:
Lõuad on tasased ja nelinurksed. Hambad tugevad ja terved, mitte liiga väikesed, käärhambumus.

NINA:
Küllaldase suurusega, et olla tasakaalus koonu ja otsmikuga, hästiarenenud sõõrmetega, mis on tüüpiline linnukoerale. Mustadel ja mustadel, kel on punkaspruunid märgid ning mustvalgetel koertel on nina must. Teist värvi koertel võib see olla pruun, maksakarva või must, mida tumedam, seda parem. Nina värvus harmoneerub silmalaugude ääre värvusega.

SILMAD:
Silmamunad on ümarad ja mõõdukalt suured ning vaatavad otse ette. Silmaäärte kuju muudab kergelt mandlisarnaseks. Silmad ei asetse liiga sügaval ega ole pungis. Silmad on tumepruunid, üldjuhul mida tumedamad, seda parem.


KÕRVAD:
Pikad, õhukese nahaga ja karvaga kaetud. Kõrvad ei asetse kõrgemal kui silma alumine äär.


KAEL
Kael on lihaseline, kuiv ja piisavalt pikk, et nina ulatuks vabalt maani. Ta tõuseb jõuliselt õlgade vahelt ja kaardub kergelt üleminekul.

KERE:

ÜLALIIN
Langeb lihaselise tagaosa suunas.
Kere on lühike, kompaktne ja ühendatud, mis loob mulje tugevusest. Kaugus rinnakkuluust reie tagaosani on pisut pikem kui turja kõrgeimast punktist maani. Kere peab olema piisavalt pikk, et koer on võimline liikuma sirgete ja vabade sammudega. Koer ei või mitte kunagi mõjuda pika ja madalana.

ÕLAD:
Abaluud on asetunud tahapoole, moodustades õlavarreluuga umbes 90 kraadise nurga, mis lubab koeral esijalgu kergesti ja pikalt ettepoole liikuda. Õlad on selgejoonelised ja ei eendu kehast ning sellise asetusega, et õlgade kõrgeim punkt moodustab nurga, mis võimaldab roiete tugevat kaardumist.

SELG
Selg on tugev ja langeb pisut õlgadest sabajuure suunas.

RINDKERE
Rind on sügav, ulaltudes vähemalt küünarnukkideni nii, et südamel ja kopsudel piisavalt ruumi normaalseks tööks, kuid ei sega oma laiusega esijalgade liikumist otse ette. Roided on hästi kaardunud.

PUUSAD
Puusad on laiad, reied ümarad ja lihaselised.

SABA:
Saba asetseb seljaliiniga ühel joonel või veidi kõrgemal. Ta pole mitte kunagi püsti nagu terjeril ega nii madalal, et jätab mulje kartlikkusest. Kui koer liigub, siis saba liigutused on rõõmsad.

JALAD JA KÄPAD:
Esijalad on paralleelsed, sirged, tugeva luustiku ja lihastega, asetsevad hästi abaluutipust allpool, vastu rindkeret. Vaadates küljelt, asetseb küünarnukk vertikaalis täpselt abaluu kõrgeima punkti all. Käpaliigesed on lühikesed ja tugevad. Tagajalad on tugeva luustikuga ning lihaselised, põlveliiges korralikult nurgeline ja reis jõuline. Põlveliiges on tugev ja stabiilne nii liikumisel kui seistes. Põlveõndlad on tugevad. Tagajalad tagavaates on paralleelsed nii seistes kui liikudes.

KÄPAD:
Kompaktsed, suured, ümarad ja tugevad, ei sisse ega väljapoole pöörunud.

LIIKUMINE:

Ameerika kokkererspanielil , ehkki väiksemail linnukoeral, on tüüpiline kõnnak. Hea liikuvuse eelduseks on tasakaal keha esi- ja taga osa vahel. Ta juhib liikumist oma tugeva tagaosaga, mis võimaldab pikka edusammu tänu laitmatu ehitusega esiosle. Tema liikumine tasakaalustatud, maadvõitev, sujuv ning pingevaba. Liiga kiire liikumine ei ole soovitav.

KARVKATE:
Karvkate peas on lühike, kerel keskmise pikkusega, piisava aluskarvastikuga, et pakkuda kaitset. Kõrvad, rind, kõht ja jalad on tugevalt karvased, kuid mitte ülemäära palju, nii et keha piirjooned või liikumine jääks varjatuks või või funktsioonid linnukoerana saaksid häiritud. Olulisem on karvkatte struktuur. Karvastik on siidine, sirge või kergelt laineline ning kergesti korrashoitav. Liiga rohke, krussis või vatjas karvkate loetakse veaks.

VÄRVUS JA SELLE TÜÜBID:
Must (BLACK):
Ühtlane must värvus, kaasaarvatud must punakaspruunide märkidega (back & tan). Ameerika kokkerspanjeli värv on süsimust. Pruunika või maksakarva läige ei ole soovitav. Väike laik valget rinnal või kurgu all on lubatud, mujal paiknev valge laik põhjustab diskvalifitseerimise.

Teised ühevärvilised (mitte must) (ASCOB):
Ühevärviline karvkate või sama punakaspruunide märkidega. Värvus peab olema ühtlase varjundiga, kuid aluskarvastiku heledam toon on lubatud. Väike laik valget rinnal või kurgu all on lubatud, mujal paiknev valge laik põhjustab diskvalifitseerimise.

Kirjud (Parti-Color): Kaks või enam konkreetset, selgelt väljendunud värvi, millest üks peab olema valge; mustvalge, punavalge ( punane värv võib vahelduda heledast kreemist kuni tumepunseni), shokolaadvalge, roan ja kõik eelpoolnimetatud värvid punakaspruunid märkidega. Eelistatult peaksid punakaspruunid märgid paiknema samuti nagu mustade ja teiste ühevärviliste varjantide puhul. Kõrbi tooni koerad klassifitseeritakse kui laigulised ja võivad olla mistahes tavalise "kõrvi mustriga". Üks põhivärv, mis moodustab 90% karvastikust, põhjustab diskvalifitseerimise.

Punakaspruunid märgid (tan):
Punakaspruun värvus võib varieeruda heledast kreemikast kuni tumeda punakani, kuid peab piirduma 10%-ga karvastikust. Selle piirangu ületamine põhjustab diskvalifitseerimise. Punakaspruunid laigud musta või teiste ühevärviliste variantide puhul peavad paiknema järgnevalt :
  • Selge punakspruun märk mõlema silma kohal;
  • Koonu külgedel ja põskedel;
  • Kõrvade siseküljel;
  • Kõigil jalgadel ja/või käppadel;
  • Saba all;
  • Punakaspruuni märgi olemasolu või puudumine rinnal ei ole puuduseks.
Punakaspruunid märgid, mis pole eraldatavad või mis kujutavad endast vaid laigu kontuure, samuti pruun värvus, mis levib koonu külgedelt ülespoole ja ühineb koonu peal on viga.
Punakaspruunide märkide puudumine mustade ja teiste ühevärvilistel koertel igas spetsiaalselt määratletud kohas või nende esinemine mitte ettenähtud kohas põhjustab diskvalifitseerimise.

KÕRGUS:
Ideaalne turjakõrgus täiskasvanud isasel on 15 tolli (38,1 cm) ja täiskasvanud emasel koeral 14 tolli (35,5 cm). Kõrgus võib olla pool tolli väiksem või suurem sellest ideaalist. Turjakõrgus isasel koeral, kelle kõrgus ületab 15,5 tolli (39,5 cm) või emanel koeral, kelle turja kõrgus ületab 14,5 tolli (37 cm) on diskvalifitseeriv viga. Samuti pole lubatud isase koera turja kõrguseks vähem kui 14,5 tolli (37 cm) ja emase koera kõrguseks vähem kui 13,5 tolli (34,5 cm).

MÄRKUS:
Kõrgus määratakse koera abaluude kõrgeima punkti ja maa vahelist ristjoont mööda, koera seistes normaalselt esijalad ja tagajalad mõõtmisjoonega paralleelselt.

VEAD:
Kõik erinevused eelpoolnimetatud kohtades loetakse vigadeks suhtes vea tõsidusega.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
Värvid:
Mustad - valged laigud mujal kui rinnal ja kurgu all.
Ühevärvilised - valged laigud mujal kui rinnal ja kurgu all.
Mustad punakaspruunide märkidega - punakaspruunid märgid ületavad 10% karvastikust; punakaspruunid märgid pole selgelt piiritletud, või märkide puudumine ettenähtud kohtades; valged laigud mujal kui rinnal ja kurgu all.
Kirjud- 90 % või enam ühte värvi; teine värv või värvid on lokaliseerunud vaid ühte kohta.

Kõrgus:
Kõrgus - isased üle 15,5 tolli (39,5 cm).
Emased üle14,5 tolli (37 cm)

Märkus - isasastel peab olema kaks normaalset munandit, mis on täielikult laskunud munandikotti.